Film

Eestis puudub iseseisev filmiseadus, mis sätestaks rahvusliku filmitootmise tulubaasi. Filmide tootmist toetatakse Eesti Filmi Sihtasutuse kaudu. Kultuuriministeeriumi eelarvest Eraldatakse igal aastal summad valdavalt anima-, dokumentaal- ja mängufilmide arendusele ja tootmisele. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud sõltumatud filmitootmisettevõtted.

Kõrvuti teiste kunstiliikidega puudutab Eesti filmi arengut Kultuuriministeeriumi strateegiline arengukava aastateks 2008–2011. Seitsme lähiaja rõhuasetuse hulgas on välja toodud vajadus toetada seni alafinantseeritud valdkondi, teiste hulgas filmi. Lisaks puudutavad filmivaldkonda kaudsemalt veel kolm prioriteeti. Need rõhutavad panustamist inimestesse, eesti keele säilitamist ja kultuuripärandi digiteerimist.

Filmiga tegelevad tehniliste ja loovate erialade esindajad töötavad reeglina lühiajaliste lepingutega tootjafirmade juures ega liigitu riiklike kultuuritöötajate hulka, kelle toimetuleku eest riik püüab vastutada. Samuti on vahendid filmipärandi restaureerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks piiratud. Ühe meetmena on arengukavas ette nähtud filmitootmiseks mõeldud raha 2011. aastaks kahekordistada.

Nagu teisteski valdkondades, töötavad filmipoliitika meetmeid välja filmivaldkonna ja Kultuuriministeeriumi esindajad, seejärel esitatakse ettepanekud valitsusele.

Filmivaldkonda rahastatakse Eestis valdavalt riiklike toetustega. Turu piiratuse tõttu ei ole erasektori osa filmide rahastamisel märkimisväärne. Keskne roll filmitootmise rahastuses on Eesti Filmi Sihtasutusel, mille ülesannete hulka kuulub lisaks filmide ja nende levi toetamisele ka valdkonna üldise arengu soodustamine, filmipärandi hoidmine, hariduse toetamine ja loomingu rahvusvaheliselt tutvustamine. Euroopa Liidu liikmena on Eestil vastavalt konkurentsiseadusele riigiabi andmise luba, mille kohaselt ei tohi filmiprojekte toetada rohkem kui 70% ulatuses.

Toetust antakse Eestis registreeritud sõltumatutele filmitootmisfirmadele anima-, lühimängu-, dokumentaal- ja mängufilmide arenduseks ja tootmiseks, mis moodustab 82% EFS eelarvest. Eesti filmi tootmist toetab EFS kõigis etappides alates stsenaariumi kirjutamisest ja arendusest kuni järeltootmise ja levini. Maksusoodustuste puudumise ja turu piiratuse tõttu jõuab erasektori panus filmi vaid kaupade või teenuste hinnasoodustusena, kuid mitte otseinvesteeringuna. Koostöös Kultuuriministeeriumi, filmitootjate esindusorganisatsiooni ja rahvusvaheliste partneritega on väljatöötamisel EFSi strateegia, mis kavandab konkreetsemad ülesanded filmisektori arenduseks.

Filmide tootmist Eestis toetavad lisaks Kultuurkapitali audiovisuaalne sihtkapital, paar Kultuuriministeeriumi hallatavat väiksemat fondi ja Eesti Televisioon. Kultuurkapitali rahastatakse kindla kvoodi alusel hasartmängumaksust ja alkoholiaktsiisist. Traditsiooniliselt toetab audiovisuaalne sihtkapital tootmise kõrval rohkem kultuurilisi tegevusi ja isikuid, andes välja ka filmiauhindu. Rahvusringhäälingule pole Eestis seatud kohustust toetada filmide tootmist ja nii on televisiooni panus oluliselt väiksem kui Euroopa riikides, ulatudes mängufilmi puhul 1–5%-ni eelarvest. Dokumentaalfilmide toetus on siiski märkimisväärsem. Kultuuriministeeriumi fondid toetavad rahvusvahelist kaastootmist, väärtfilmide levi ja kinode arendust maapiirkondades.
Rahvusvaheliselt osaleb Eesti Media Plus programmis ja kaastootmisfondis Eurimages. Aktiivseid tootmisfirmasid, keda toetatakse, on enam kui 30, neist kümmekond on teinud vähemalt ühe mängufilmi ja kolm tegelevad animatsiooniga.