Kultuuri rahastamine Eestis

Riiklik rahastamine

Eesti riigi maksusüsteem on selline, et suurem osa maksudest kogutakse riigi keskvõimu kätte ning see eraldatakse toetusteks läbi ministeeriumite.
Riiklikul tasandil toimub kultuuri rahastamine kultuuriministeeriumi kaudu, mille hallatavad valdkonnad on arhitektuur, teatrid, kinokunst, kirjandus, kunst, meedia, muinsuskaitse, muuseumid, muusika, raamatukogud, rahvakultuur ja sport. Kultuuriministeeriumi eelarve ületas 2006. aastal esmakordselt kahe miljardi piiri ja küündis 2008. aastal üle 2,6 miljardi. Muutunud majandusoludes on tänaseks muutunud ka kultuurieelarve maht, kuid see on praegu siiski suurem, kui enne 2006. aastat, jäädes 2,3 miljardi piirile.
Vastavalt 1998. aastal Riigikogus vastuvõetud kultuurirahastamise põhialustele toetab riik kultuurivaldkonda organisatsioonide omandivormist olenemata.
 
Kultuuriministeeriumi rahaeraldused saab omakorda jaotada suuresti kolme kategooriasse.
 
Toetused riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele.
Siia kuuluvad teatrite, muuseumide ja raamatukogude riigipalgal olevate töötajate töötasud ning nende asutuste majanduskulude toetused. Samuti on suur tugi avalik-õiguslikule meediale, mis ei või vastavalt seadusele saada lisavahendeid reklaamimüügist.
 
Teiseks on kohalike omavalitsuste kultuuri- ja spordiobjektide investeeringute toetused. Ministeerium ei eralda kunagi vahendeid kogu ehitusmaksumusele, vaid on osaline kuni poole investeeringu toetamisel.
 
Kõige tähtsamat osa kultuuri rahastamises kannab toetus läbi programmide. Programmidega on kaetud kaunite kunstide (teater, kunst, muusika, film, kirjandus) ja kultuuripärandi valdkonnad. Programmirahade jaotuse üle otsustab ministri poolt määratud vastava valdkonna spetsialistidest koosnev komisjon. Toetuse eesmärgid on väga laialdased, alates toetustest eesti pärimuskultuuriga tegelevatele seltsidele ja lõpetades võõrkeelsete tekstide tõlkimisega eesti keelde.
 
Ainulaadse asutusena ning kultuurivaldkonna peamise fondina toimib Eesti Kultuurkapital, kus nii hasartmängumaksust kui ka tubaka- ja alkoholiaktsiisist laekuvaid summasid jagavad oma sihtkapitalide kaudu valdkondade pädevad professionaalid. Eesti Kultuurkapital eraldab toetusi kord kvartalis, iga valdkondlik sihtkapital on kokku leppinud ja kinnitanud põhimõtted, mille alusel toetusi otsustatakse. Loomeinimestele ja –ühendustele eraldavatele stipendiumidele lisaks toetab Eesti Kultuurkapital rahvuskultuuriliselt oluliste kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Kultuurkapital finantseerib ennekõike professionaalset kultuuri, vähemal määral ka harrastuskultuuri.
 
Kultuuri rohujuuretasandi projekte toetatakse avaliku rahaga ka Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu. Raha koguneb sinna seaduse alusel hasartmängudelt makstava maksu arvelt ning seda jagab igakuiselt nõukogu, kuhu kuuluvad Riigikogu ja ministeeriumide esindajad. Hasartmängumaksu Nõukogu rahadest toetatakse peamiselt küll sotsiaal-, teadus-, haridus- ja noorteprojekte, spordile ja kultuurile kokku läheb ligi 40% vahenditest ning neist väiksema osakaaluga on kultuuriprojektide toetus. Hasartmängumaksu Nõukogu toetab peamiselt harrastuskultuuri projekte, kuid mitte ainult.

Euroopa Liidu rahad

Aastast aastasse on paranenud kultuurivaldkonna võimalused saada lisavahendeid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Kui kuni 2006. aastani tuli kultuurivaldkonna projektidel end finantseerimistaotlustes alles tõestada, siis aastatel 2007-2010 on juba selgelt näha toetusi nii investeeringuteks (muuseumid, spordikompleksid) kui ka konkreetseteks tegevusteks ja arenguteks. Esile võib tõsta loomemajanduse sissetoomist eraldi programmiga.

Kohalike omavalitsuste (KOV) poolne rahastamine

Kohalike omavalitsuste toetused saab jaotada kolme kategooriasse nagu keskvalitsuse omadki – tegevustoetused linnaasutustele, investeeringud kultuuri- ja spordiobjektidesse ning projektide ja muu eraalgatuse toetamine. Erinevus on vaid selles, et enamik KOV raha jaotatakse projektitoetusteks, samuti on noortespordi toetamine suurel määral just munitsipaaltasandi kohustus.

Omavahendid/enesealgatus ja sponsorlus

Omafinantseerimise osa kultuuri rahastamises ei ole Eesti ühiskonnas täna veel suur, hinnanguliselt on see 15-20%. Eestis kui üleminekuühiskonnas ei ole veel tekkinud tugevat erasfääri, kes oleks valmis panustama juba suuremal määral ka kultuuritoetamisse ja -tegevusse. On häid näiteid ja valdkondi (kunst, kirjastustegevus, esimesed märgid ka kinokunstis), aga Euroopa Liidu keskmisele tasemele jõudmiseks (eraraha osakaal ca 40%) läheb veel aega.
 
Eesti seadusandlus annab firmadele võimaluse toetada maksuvabalt ja spondeerida mittetulundusühinguid kuni 5% ulatuses summast, mis on makstud palkadelt sotsiaalmaksuks. Hinnanguliselt tähendab see 3 miljardit krooni. Tänase päeva seisuga on sponsorrahasid kultuuris ja spordis ringlemas hinnanguliselt ca miljard krooni, seega arenguvõimalusi on nii kultuurikorraldajatele kui ka ärimeestele.
 
Lisaks eeltoodutele liigub meie kultuuriruumis veel rahvusvaheliste organisatsioonide ja ka teiste riikide kultuuriesinduste ning saatkondade kaudu projektide toetusteks mõeldud vahendeid.