Eesti teatrisüsteem koosneb vormiliselt riigi-, munitsipaal-, era- ja harrastusteatritest. 2009.aastal tegutses Eestis 23 kultuuriministeeriumi eelarvest toetust saavat kutselist teatrit. Enamus neist on institutsionaalsed teatrid koos oma teatrimaja, püsiva kaadri ning stabiilse lavastus- ja etendustegevusega.
Neist 4 tegutseb Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena, 4 riigi asutatud sihtasutusena ja 1 avalik-õigusliku asutusena. Kohaliku omavalitsuse asutusena toimib 3 teatrit, 9 eraõiguslikku väiketeatrit ning 2 mittetulunduslikku eraõiguslikku tantsuagentuur. Lisaks tegutseb rohkesti erinevas vormis harrastusteatreid, mis pakuvad tugevat loomingulist konkurentsi kutselisele teatritegevusele, Kuigi olemuslikult käsitletakse tantsu iseseisva kunstivormina, on see institutsionaalsel pinnal sõnateatriga seotud.
RIIGI POLIITIKA TEATRIKUNSTI OSAS
Teatrivaldkonna riiklikul toetamisel ja edendamisel lähtutakse Kultuuriministeeriumi arengukavast, mille eesmärkideks on mitmekülgsete võimaluste loomine isiksuse loovuse arenemiseks ja arendamiseks, soodsa keskkonna loomine loometegevuseks nii professionaalsel kui harrastuslikul tasemel, elanikkonnale juurdepääsu tagamine teatrikunstile ning loovisikutele võimalused oma loomingu tutvustamiseks ning lisaks Eesti teatrikultuuri tuntus ja hinnatus maailmas.
Kitsamalt näeb riiklik kultuuripoliitika ette teatrikunsti toetamist teatri omandivormist olenemata, eesmärgiga hoida teatrikülastajate arvu vähemalt 900 000 külastuse tasemel aastas ja keskmist piletihinda mitte üle 1% riigi keskmisest palgast.
Teatrivaldkonna rahastamist ja tegevuste strateegilist planeerimist kureerib Kultuuriministeeriumi teatrinõunik koos Eesti Teatriliidu, Eesti Etendusasutuste Liidu ning valdkonna muude organisatsioonidega.
Teatrikunsti institutsioonide tegevust reguleerivad Etendusasutuse seadus (RT I 2003, 51, 353) ja Rahvusooperi seadus (RT I 1997, 93, 1558).
Esimene neist sätestab etendusasutuse mõiste, tema tegevuse korraldamise, rahastamise ning aruandluse alused. Etendusasutusena käsitletakse asutust, kes regulaarselt korraldab autorite ning esitajate loomingu avalikke esitusi etenduste ja kontsertide näol; on töösuhtes loominguliste töötajatega; kellel on loominguline juht ja loomenõukogu ning kes teavitab avalikkust etenduse või kontserdi toimumisest. Seejuures reguleerib seadus selliste etendusasutuste tegevust, kes tegutsevad Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutusena (riigietendusasutus), kohaliku omavalitsuse asutusena (munitsipaaletendusasutus) või riigi asutatud või riigi osalemisel asutatud sihtasutusena (sihtasutusena tegutsev etendusasutus). Muid eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seaduste alusel tegutsevate etendusasutuste (eraetendusasutus) tegevust reguleerib käesolev seadus niivõrd, kuivõrd see on seaduses nimetatud.
Rahvusooperi seadus on oma sätete sisult identne Etendusasutuse seadusega ning määratleb Rahvusooper Estonia kui avalik-õigusliku asutuse staatuse.
TEATRIKUNSTI RAHASTAMINE
Teatrikunsti toetamiseks eraldatakse vahendeid nii otse riigieelarvest, kohaliku omavalitsuste eelarvest kui ka Eesti Kultuurkapitali ja Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu. Riiklik toetus moodustab suurema osa enamiku teatrite tegevustoetusest, sellega kaetakse keskmiselt 63% teatri jooksvatest kuludest. Toetused on vormiliselt kas üheaastased tegevustoetused või ühekordsed projektipõhised toetused. Kolmanda tuluallika moodustab teatrite omatulu, mis koosneb piletitulust ning muudest tuludest, mis ei ole otseselt seotud etendustegevusega – kavade või reklaami müük, kohvikutulu jms.
Riiklik toetus
Riigipoolset toetust jagatakse kultuuriministeeriumi kaudu nii riiklikele, kohaliku omavalitsuse kui ka eraõiguslikele teatriinstitutsioonidele. Kohalike omavalitsuste eelarvest saavad valdavalt tegevustoetust kohaliku omavalitsuse asutused (hetkel Tallinna Linnateater, Kuressaare Linnateater ja Võru Linnateater), vähemal määral ka eraõiguslikud väiketeatrid. Oluliselt väiksemas mahus ja valdavalt projektipõhist toetust eraldatakse ka mitmetele vabatruppidele ning üksikutele loovisikutele. Lisaks praktilisele teatritegevusele toetatakse ka erinevaid tugiorganisatsioone nagu Eesti Teatriliit ja Eesti Teatriagentuur.
Harrastusteatrite tegevust rahastab riik kultuurministeeriumi rahvakultuuri osakonna rahvakultuuri keskseltside rahastamise programmi kaudu, eraldades toetust Eesti Harrastusteatrite Liidule. Harrastusteatrite projektide ja festivalide teostamiseks eraldavad valdavas osas aga toetust Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja maakondlikud ekspertgrupid.
Riikliku toetuse kujunemine ja jagamine
Kultuuriministeeriumi kaudu jaotataval riiklikul toetusel teatrile on kolm vormi: tegevustoetus, projektipõhine toetus ja investeeringutoetus; selle jagamist reguleerivad Etendusasutuse seadus ja Rahvusooperi seadus. Riigieelarves toetuse kavandamise ja jaotamisega tegeleb Kultuuriministeeriumi juurde kuuluv nõuandev komisjon, mille liikmed ja töökorra määrab kuni kolmeks aastaks kultuuriminister. Komisjon koosneb üheksast liikmest - sinna kuulub kolm kultuuriministeeriumi esindajat, üks esindaja nii rahandusministeeriumist, etendusasutuste loomingulisi töötajaid esindavast organisatsioonist kui ka etendusasutuste juhte esindavast organisatsioonist ning kuni kolm avalikkuse esindajat, kes valitakse teatrite poolt tehtud ettepanekute põhjal.
Riikliku toetuse kujunemise aluseks on seejuures tegevussuundade kooskõlastamine teatrivaldkonna katusorganisatsioonidega ning Eesti Teatriagentuuri koostatud “Eesti Teatristatistika” aastaraamat, mis koostatakse riigieelarvest eelmisel aastal toetust saanud etendusasutuste aruannete põhjal.
Riikliku tegevustoetuse menetlemisel hindab komisjon etendusasutuse tegevuse vastavust etendusasutuse seaduses esitatud nõuetele ning teeb kultuuriministrile ettepaneku järgmise eelarveaasta toetuse saajate ja toetussummade kohta riigieelarve projekti koostamiseks ning toetuse jaotamise kohta jooksvaks aastaks. Seejuures lähtub komisjon konkreetse aasta riigieelarvest etendusasutustele ettenähtud summast.
Projektipõhise toetuse saamise ja selle määra üle otsustab esitatud taotluse alusel individuaalselt igast üksikust juhtumist lähtudes samuti komisjon. Investeeringu toetuse saajad otsustab ja suuruse kavandab kultuuriminister kultuuriministeeriumi arengukavast ja konkreetsetest vajadustest lähtuvalt.
Lõpliku otsuse riigieelarvest toetussummade taotlemise ning nende jaotamise kohta teeb komisjoni ettepanekuid arvestades kultuuriminister.
Riikliku toetuse liigid
Riiklik tegevustoetus on mõeldud eelkõige riiklike või kohaliku omavalitsuse kutseliste teatriinstitutsioonide põhitegevuse toetamiseks. See määratakse etenduse või kontserdi külastaja toetusena, mille aluseks on Kultuuriministeeriumi poolt tellitav lavastuste või kontserdikavade arv ning nende teenindamiseks tehtavad kulutused (mis tulenevad töötajate tasustamisest ja vara haldamisest). Tegevustoetust võivad taotleda kõik teatrikunstiga tegelevad institutsioonid sõltumata nende vormist.
Tegevustoetus koosneb sisuliselt etendustegevusega otseselt ja kaudselt seonduva personali palgakulude osalisest kattest Eesti teatrite arvestusliku inimtööaasta (AITA) maksumuse alusel ja etendusasutuse hoonete ja/või ruumide haldamisega seonduvate kulude (sh ka töötasukulud) kattest. Mõiste “AITA” ehk "arvutuslik inimtööaasta" tähistab täistööajaga töötaja arvutuslikku keskmist töömahtu kalendriaastas.
Projektipõhine toetus on mõeldud konkreetsete teatrialaste üksikprojektide, ürituste ja programmide toetuseks ning seda võivad taotleda kõik teatrikunstiga tegelevad füüsilised ja juriidilised isikud. Selle eraldamiseks on Kultuuriministeeriumi eelarves erinevad programmid. Etenduste korraldamiseks maakondades on programm “Teater maale”, festivalide ja oluliste sise- ning välisriiklike teatriprojektide toetamiseks “Teatrialased üritused ja programmid” ning lastele ja noortele suunatud teatrialastele projektidele programm “Laste ja noorte teatrialased üritused”. Projektitoetust ei saa käsitleda loomingulise trupi tegevustoetusena, kuid seda võivad taotleda ka tegevustoetust saavad etendusasutused.
Investeeringute toetust võivad taotleda kõik teatrikunstiga tegelevad institutsioonid nende vormist sõltumata; hetkel eraldatakse investeeringute toetust valdavalt riigiasutustele või riigi poolt asutatud sihtasutustele.
Taotluste esitamine
Taotlused riikliku toetuse saamiseks esitatakse tähtajaks, mis avalikustatakse Kultuuriministeeriumi veebilehel. Täpsemad juhised leiate Kultuuriministeeriumi kodulehelt.
Eesti Kultuurkapital
Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital toetab valdavalt ühekordseid otsingulisi loomingulisi projekte, erinevaid festivale ja eesti teatrilugu koguvaid ning talletavaid tegevusi. Lisaks rahastab sihtkapital valdavat osa eesti teatrikunstnikele iga-aastaselt eraldatavatest preemiatest ning auhindadest.
Hasartmängumaksu Nõukogu
Hasartmängumaksu Nõukogu toetab teatrikunsti vallas eelkõige mittetulundusühingute, seltsingute, omavalitsuse või omavalitsuse asutuste poolt korraldatavate teaduslike-, hariduslike-, lastele-, noortele-, peredele suunatud projektide või hoolekandeprojektide ja vanuritele ning puuetega inimestele suunatud projektide teostamist.
Toetusest teatrikunstile numbrites
Teatrimaailma rahastamist puudutav statistika püsib tänu valdkonna tugevale institutsionaliseeritusele aastate jooksul suhteliselt muutumatuna, seetõttu on allpool “Eesti teatristatistika” aastaraamatu põhjal toodud protsendid ümardatud.
Teatrite töö seisukohalt on avaliku sektori toetus oluline, kuna sellega kaetakse keskmiselt 63% teatrijooksvatest kuludest. Ligikaudu 94% toetustest pärineb kultuuriministeeriumi eelarvest, 1-2% Eesti Kultuurkapitalist ning kohalike omavalituste eelarvetest 4%.
Teatrite eelarvetest kokku moodustab riiklik toetus 68%, munitsipaaltoetus 3%, piletimüügitulu 20% ja muu omatulu 10%.
Teatrikunsti kuludest numbrites
Teatrite kulud kokku (sh investeeringud) aastas on üle 508 miljonikrooni. Suurima osa sellest moodustavad riigiteatrite kulud – kokku üle 457 miljoni krooni. Munitsipaalteatrite kulud on kokku üle 27 miljoni krooni ning eraõiguslikel väiketeatritel üle 24 miljoni krooni. Suurima osa teatrite kogukuludest, ligi poole, moodustavad personalikulud. Muude kulude hulgas moodustasid üksnes teatrite hoonete ning ruumide renoveerimis- ja investeeringukulud kokku ligi veerandi kogukuludest, jäädes seejuures munitsipaal- ning eraõiguslikel väiketeatritel vaid 1-2% piiresse.
Teatrite kulud autorikaitsele moodustavad umbes 1% ning lavastuste valmistamise ja etenduste andmisega seonduvad tootmis- ja teeninduskulud 12%.
